Express yourself in your own way

neljapäev, 18. august 2016

That causal Thursday or what..?

That khaki short jacket, A-line buttoned skirt, mesh socks, sneakers and last but not least, a backpack. This kinda sounds like perfect summer outfit for me. Because London is so busy and especially this time of the year when it's summer I absolutely love comfy outfits. This city is all the time so overcrowded that the last thing I want to worry about is my outfit when I enter the tube on the rush hour or just wanna stroll around the city. Summer is soon over and it's time to get cozy again, but it actually feels like summer just started. At least, here in London. I'm pretty all my Estonian readers have been enjoying summer quite a bit for now. So shopping jackets and knitwear will be soon on my list! 
I think overall on my shopping list will be a leather jacket, ankle boots and long knit dress which I can style up with lace tops or opposite way. And lately, I've been feeling those big waist belts which were IN when I was like 16. And believe me I was a fan. They would be perfect for styling those long maxi dresses or what do you think? Anyways I'm always excited when a new season starts, I've got so many ideas what I want to wear and I can't wait for this! At least here autumn is a lot warmer than in Estonia so I can enjoy this cool layering without freezing outside. But like 70% of my wardrobe is still in my apartment in Estonia especially all my autumn and winter stuff. But no worries soon I will make a quick visit and bring all of this here. 
Okay, this post will end here now because I'm way too tired of this week and I need to do a quick power nap before I start looking for flats. Yes, we are moving next month and I can't wait to get out of this madness! If you been following me on my Snapchat you know our struggle(this is hilarious). 
My Snapchet username: birgitveskivali (add me to follow my London journey)

#BERGIESTYLE

Outfit all H&M







Enjoy xx
SHARE:

teisipäev, 9. august 2016

Basic bitch..not!

That moment when you turn your favorite shirt upside down and create something totally different. Not something that everybody would wear but guess what, I'm never liked stuff that most of the people follow. This helps you to create that sexy open-back effect. With this look, I went bit hipster and styled it with my old school denim and ankle boots. Lately, I've been bit obsessed with nerdy glasses, this time, I'm wearing the round ones from H&M.

#BERGIESTYLE










SHARE:

laupäev, 6. august 2016

Minu London part 2

#MYLONDON


Mul suht jälle on kirjutamise tuju, mida ei juhtu küll väga tihti aga kuus korra ikka. Kirjutasin eelmises postituses kiire ülevaate, mis siiamaani toimunud on ja kuidas Londonis asjad lähevad. Kuna minu eelmine postitus oli nii populaarne ja lugemisi palju, siis otsustasin jällegi natukene täpsemalt selle linna/riigi kohta kirjutada. Hetkel veedan oma päevad nädala sees oma Visual Merchandiseri koolitusel, millest ma alguses polnud üldse elevil, sest no kuna olen ju seda sama tööd Eestis teinud ja kogemusi on. Eriti kui tegemist on sama firmaga, kui esimesel päeval koolitusele suundusin, siis suutis selle asukoht mind veelgi rohkem masendusse viia, sest training school asub Zone 6's. See tähendab, et kulutan sinna minemisele keskmiselt 1,5h. Kujutage, siis ette minu nägu kui selle kohta email sain, et pean 8 nädalat sinna trippima. Aga kuna Londonis vingumine on luksus, siis ei jäänud muud üle kui pakkumine vastu võtta. Peale 6'te nädalat võin öelda, et see on olnud üks kõige lahedamaid ja õpetavamaid asju minu elus, jällegi-check! See koolitus on andnud mulle võimaluse oma oskusi viimse detailini lihvida ja olen saanud väga põhjaliku ülevaate, kuidas siin asjad töötavad. Ilmselgelt on süsteemid ikka natukene erinevad, aga ma ei hakka neist pikemalt rääkima. Arvasin, et ei ütle seda kunagi, aga koolituse tase on siin kindlasti kõrgem sellest, mille ma Eestis sain. Lisaks tõi see koolitus mu teele 2 kõige ägedamat inimest, kes on minu Londonis olemise ikka 10x paremaks teinud. See on loomulik, et sõprade ja pere igatsus tuleb mingi hetk peale ja vahepeal oli see ikkagi päris suur. Aga ma ütlen, et sõprade ja just nimelt "õigete sõprade" tekkimine muudab olukorda ikka väga palju. Londonis heade inimeste ülesse leidmine on väga raske, sest enamus inimesi väga ei huvita ja ei viitsita teistesse inimestesse süveneda. Õnneks siiamaani olen ma ennast suutnud ümbritseda jällegi super isiksustega, mille üle võib ainult rõõmu tunda. Kahjuks 2 nädala pärast pean sammud jällegi seadma uue tiimi juurde, kus siis peale koolitus lõplikult tööle hakkan. Ma vist hetkel tean juba, kus poes ma tööle hakkan(this is BIG) aga ei avalda lõplikult enne kui leping on allkirjastatud. Alguses arvasin, et see jääb unistuseks, aga eile anti vihje mulle, niiet fingers crossed! Ma olen ennast ikka väga palju pushinud ja tõestama pidanud nii paljudele selle 6 nädala jooksul, et ma tahaks juba rahu saada natukeseks ajaks ja peale 5 kuud rügamist, võiks asjad minna nii nagu ma loodan. 

Oleme Lauraga Londoniga nii 'ra harjunud ja naudime seda hetkel täiel rinnal. Üritame käia nii palju väljas kui võimalik, tutvuda erinevate inimestega ja lihtsalt lõbutseda. Võimalik, et see oli üks asi millest ma Eestis puudust tundsin. Sellest muretust olekust vahepeal, kus ei pea millegi pärast põdema ja hirmu tunda, et appi mis see tulevik nüüd ikka toob ja kas ma saan hakkama. Kui aus olla, siis siin olles ma ei mõtle pooltki nii palju selle peale, ma lihtsalt lähen flowga kaasa ja vahelduseks on see nii hea tunne. See ei tähenda, et mul pole eesmärke paigas ja ei teaks, mida ma tahan. Vastupidi, tean täpselt kuhu tahan liikuda, aga võtan elu palju kergemalt kui ma seda vanasti tegin. Kui asjad ei lähe nii nagu ma tahan, siis ei hakka nutma, vaid pigem ootan, mis muud elul mulle pakkuda on.Võin käsi südamel öelda, et siin ei ole pooltki nii palju seda ühiskonna survet kui seda oli Eestis.

Nii millest veel.... Võimalik, et tahaksin vahelduseks välja tuua mõningad negatiivsed küljed Londoni juures. Number 1 on kindlasti pidev ülerahvastatus, mis paneb mind isegi vahepeal buss number 40't igatsema hahaha. See, mis toimub ühistranspordis ja kesklinnas tipptunnil on ülemõistuse ulme. Usun, et sellega ma ei harju mitte kunagi ära. Ma olen vist seda millalgi siin kirjutanud, et tipptunnil ühistranspordis olmine on intiimsem kui kellegi vahekord ja ma ei tee isegi nalja. Hea kui saad näo vastu klaasi ja ei pea inimeste vahel ennast tundma nagu pannkook. Aga no selle vältimiseks peab lihtsalt ennast ajaliselt väga hästi planeerima. Enamasti saab seda kogeda peale tööpäeva lõppu, Laura enamasti hommikuti. 
Teiseks ma lihtsalt pean nautkene vinguma selle ilma üle(mida ma tavaliselt kunagi ei tee). Ilm muutub siin päeva jooksul vähemalt 4x. Kui hommikul on 10 kraadi, puhub tuul ja sajab vihma, siis ei tasu imestada kui kahe tunni pärast on sinine taevas ja päike põletab põski. Samuti talveriided, mis hommikul selga panid on kindlasti üleliigsed ja hakkad igatsema oma suvekleiti. Ajapikku harjub sellega jällegi ära, aga no ma pole veel harjunud. 
Kolmandaks siinne toidukultuur. See on hämmastav kui palju jama inimesed siin söövad, tegelikult ei saagi ma seda toiduks nimetada. Pigem keemiliselt kokku keeratud tooted, mis on enamasti supermarketites super heade pakkumistega. Inimestel lihtsalt ei jää muud üle kui seda endale kokku osta. Näiteks võta 3 ja maksa 2 eest on põhiline pakkumine, mis poodides silma hakkab. Lisaks ei mõista ma siimaani seda krõpsude õigimise maaniat, mis siin on. Neid lastakse hommikusöögiks, lõunaks ja õhtuks. Tavaliselt müüakse neid väikeste pakkidega, mida leiab ka iga nurga pealt kuhu sisse astud. Ja samuti ärme unusta võileibu, alguses tundus, et oleme juba ise ühed võileivad, aga üritame järjest rohkem vaadata, mida tarbime. Üritame igal võimalikul hetkel ikkagi kodus süüa teha, sest siis vähemalt tean, mis mu toidu sees on. See kiirtoidu tarbimine on nii ulme, aga no samas saan aru, sest inimestel lihtsalt pole aega endale süüa teha ja üks võileib koos krõpsudega ajab asja ära. Lisaks on ka šokolaadil täiesti teine maitse, need on keemiliselt nii ära töödeldud, et hambad kukuvad suust välja. Minu jaoks ei ületa miski Kalevi šokolaadi- the best thing in the world! 
Aga no enamasti vaatavad inimesed ikkagi hinda ja tänu sellele tarbimine on meeletu. Mida odavam seda parem ja seda rohkem saab ju jama kokku osta, olenemata sellest, kas see on sulle hea või mitte.

Ainuke asi, mida ma siin tarbin on kiirmood! Tuleb öelda, et riided on siin ikkagi väga palju odavamad ja kui just firmariideid koguaeg ei kanna, siis kannatab omale ikka mõnusalt asju osta. See ei tähenda Primarkis shoppamist, vaid pigem tavalisi high street poode(Zara, H&M, Topshop jne..). Mina 80% oma asjadest ostan Zarast, just nimelt nende lõigete ja mugavuse pärast. Olen isegi Laura shopahoolikuks muutnud, mis on ime. Ühesõnaga ma ei jõua juba ära oodata, millal see september kätte jõuab ja me saame siit korterist ära kolida, kuskile kuhu meie asjad ära mahuvad. Isegi meie korterikaaslased küsisid üks päev, et miks kurat meil nii palju jalanõusid on. Nende jutu järgi need pidavat neid segama esikus, aga noh ma selle peale ütlesin neile, et get used to it :D. Raske on täiesti erinevate inimestega koos elada, kellega sul pole väga midagi ühist ja iseloomud ei klapi. Tegelikult nüüd juba otsimegi uut kohta ja plaan on isegi võtta korter. Ehk mina, Laura, Balazs ja vist Paulina oli ta nimi( Laura töökaaslane). Kõik mega ägedad inimesed ja usun, et see teeks flatshare'i palju toredamaks kogemuseks kui see siiamaani on olnud. Asukoha poole pealt vaatame Easti ja Southi...no minu ideaal oleks kolida North Londonisse, sest see on mu lemmik area, aga hetkel sõltub kõik pigem hinnast.

Lõpuks on asjad liikumas õiges suunas ja ma ei jõua oodata, mis elu mu teele veel toob. Kõige parem on selle puhul see, et ma hindan kõike , mis mul siin on palju rohkem kui Eestis, sest oleme läbi käinud ühe korraliku seiklusraja kui aus olla. At the end of the day õnn pole selles kui palju sul on, vaid see kus tunned sisemist rahulolu. Ma pean nüüd selle kirjutamisega ühele poole saama, sest võtan hetkel aias päikest ja tundub, et päike hakkab maja taha minema, mis muudab olemise veitsa jahedaks. Olge tublid ja kirjutage mulle, kui on Londoni kohta mingeid küsimusi.




Enjoy xx


SHARE:

pühapäev, 31. juuli 2016

Street style


Every day it feels more home, every day it makes me miss Estonia less. I don't even know what's the reason, probably getting more used to this city and lately we've been enjoying London the most. Going out all the time, meeting new and exciting people, new job and environment . Finally, after 5 months it feels like things are falling more into place and I'm so happy about it. Or we maybe we just have changed our mindset and we just live more in the moment than we ever had. I've always been worried about my future and how things will work out eventually. But to be honest I stopped worrying about since I moved to London. Here you just learn to live in the moment, people take life more easily than in Estonia. It was very strange for me at the beginning but now I'm just going with the flow. I'm seriously happy and feeling such a joy each day, even when I'm tired. Last month has been extraordinary for me, I've met people who make me feel like home, have had the best training experience in H&M which has taught me so much more than I expected in the beginning and the most important I've understood what I want. 
Of course, I will never say that London is the perfect place to live because it's not. I still miss my 20-minute walks to the city center, warm summer nights in Estonia with my best friends, countryside, not crowded public transport and my family. But at the same time, no other place in the world will offer me this excitement than this place here. 


So if you wanna enjoy my outfit then I'm already feeling the Autumn vibes. The new trend for this A/W is oversized sleeves. I styled my knitwear with my navy blue jogger pants from Zara. I recommend them to everybody because they are one of the most comfortable trousers I've ever bought. They come in 3 colors - khaki, navy blue and black and are available HERE.
I think whenever you want to wear jogger pants try to style them up with something not so sporty. Go for glittery shirts, knitwear, slip dress with lace, high heels or oversized leather jacket. These would be my perfect choices for styling up the jogger pants. Basically, try everything you would never wear with jogger pants. Most people would choose basic white T and a sporty jacket. I would go the opposite way. 

#BERGIESTYLE

Knitwear H&M Trend, Waistcoat H&M Divided, Trousers Zara, Shoes Zara






SHARE:

pühapäev, 17. juuli 2016

Summer in London

Hey kõigile lugejatele! Jälle on üks mõnus nädal mööda saadetud ja hetkel vedelen voodis. Eile oli tegu küll laupäevaga ja algselt plaanisin lihtsalt magada, aga London üllatas meid vägagi mõnusa ilmaga, niiet ajasin ennast ikkagi ülesse ja seadsin sammud linna poole. Laural oli enne tööd veitsa aega, et minu outfit ülesse pildistada, millest ma olen ise väga vaimustuses. Pigem vist sellest mesh kleidist, millesse ma Zaras ära armusin. Mesh ja tüll on üleüldse väga IN järgmisel hooajal, niiet kõik moehuvilised hoidke oma silmad lahti ja kindlasti soetage oma kappi midagi selle laadset. Kes päris kleiti ja pükse kanda ei taha, siis leiate poodidest ka väga palju oversized t-särke ja seelikud. Seda sama kleiti on ka väga cool kanda shortsidega, aga kuna siin ei tea seda ilma kunagi ette, siis shortse ma väga ei kanna ja ma ausalt pole ühtegi paari omale sellel suvel ostnud. Pigem otsustasin seekord jalga visata Zara teksased, mille ma ostsin Triinu soovitusel, sest ta kiitis neid mulle taevani. (niiet high five Triinu, need on tõesti mugavad). Kas tõesti mul on jalas tennised? Jah, just nimelt otsustasin lõpuks omale paari soetada, nagu te teate, siis ma olen igavesti ankle bootside fänn ja kannan tennised harva, aga siin lihtsalt ei saa teisiti. See vahemaa, mis ma igapäev siin maha kõnnin ei meeldi mu jalgadele väga niiet mugavus eelkõige eks? Samuti avastasin enda jaoks seljakoti, mis on maailma kõige mugavam asi asjade kaasas tassimiseks. Siin ju vaja kõiki asju koguaeg kaasas tassida, mille tulemusel tavaline kott on nagu pomm. Number 1 asi mu kotis on veepudel, mul tekib lausa paanikahoog kui see kuskile maha peaks ununema. Ilma veeta ma metroos enam sõita ei saa, eriti praegu kui seal on tohutult läbme ja õhku praktiliselt ei eksisteeri. Metroo on Londoni juures kõige ebaaktraktiivsem asi. Jumal tänatud, et ma lähen tööle suhteliselt varakult ja ei pea kogema seda õudsat tipptundi, mis Londonis 8-9 ajal valitseb. Metrosse saamiseks pead ootama järjekorras ja kui õnneks läheb, saad ennast mõnesse ka sisse pressida, niiet varvaste liigutamine on ka võimatu. Uskuge mind, see pole just maailma kõige meeldivam elamus. Mina reisin praegu metroo ja rongiga, mis võtab mul aega täpselt 1,5h. Alguses tundus see ikka vägagi katastroofiline, aga nüüd olen ära harjunud. 
Aga eks, ma olen kõigega ära harjunud, mis alguses tundus just kui võimatu. Ilmselgelt on see riik täiesti teistsugune ja selleks, et siin elada peab lihtsalt endale aega andma, et kohaneda.Siiamaani läheb mul enda arvates väga hästi sellega.

Hey, guys! Another weekend is passed and it's time to share some moments from the weekend. I make a short overview in English about this post. On Saturday I planned to sleep but it was such a nice weather outside so I decided to get up and enjoy it. Laura had a chance to take some pictures of my outfit before the work so-Check! I decided to wear my denim and latest purchase from Zara the Tulle Dress. It's super IN next season so all fashion lovers keep your eyes open from this point. All tulle skirts, dresses, and even t-shirts are taking it over.  Also, a second favorite thing is my backpack which gives me the opportunity to carry my whole life with me all the time. It's so necessary when you live in London. And lately, I've started to wear more sneakers because they are so much more comfortable than boots. The amount of walking I do on the daily basis is just insane and these things really save my feet at the end of the day. 

Outfit all Zara 
Pictures by Laura Saimre

#BERGIESTYLE












Enjoy xx
SHARE:

neljapäev, 7. juuli 2016

Fun times last weekend


Aeg lendab või mulle lihtsalt tundub nii? Juba on nädal möödas sellest, mil Triinu ja Sander siin olid. Ma ei jõudnud oma eelmises postituses väga pikemalt sellest kirjutada, sest aega nappis. Ühesõnaga nad jõudsid siia reede õhtul ja läksid ära esmaspäeva varahommikul. Reedel peale tööd oli mul juba töökaaslastega kokku lepitud "after work" ehk alustasime juba nädalavahetuse tähistamisega. Ma võin käsi südamel öelda, et praeguse seisuga on mul maailma kõige coolimad tiimikaaslased. Selline tunne, et teaksime üksteist kauem kui 3 nädalat. Otsustasime oma "after worki" teha Kingstoni kohalikus veinibaaris, kuhu vist plaanime homme tagasi minna, sest ju jälle reede käes. Mulle tundub, et see aeg lendab liiga kiiresti, ma ei jõua silmi ka pilgutada kui juba nädal läbi. Peale seda suundusin kiiremas tempos koju, sättisin ennast valmis ja juba jooksin nendega kokku saama. Ausalt ka, ma olin nii elevil, sest ma nii ootasin Triinut siia. Saime Embankmentis kokku, mille järel viisin nad kohe London Eyed ja Big Beni vaatama, ilm oli õnneks terve nädalavahetuse super, niiet nad ei saanudki kordagi kogeda seda vihmast Londonit nagu mina viimased 4 kuud. Peale jalutust suundusime Sohosse, kus veetsime terve oma õhtu ja öö. Käisime Nandoses ja muidugi kui teed Sohosse viivad, siis ei saa üle ega ümber THIRST Barist, kus jällegi olid terve õhtu tasuta joogid, mille järel oli see koju jõudmine natukene hägune aga sai tehtud. Laupäeval ajasin ennast jälle varakult ülesse ja veetsime terve päeva ringi jalutades. Hiljem tegime õhtusöögi Byronis ja joogid jällegi kõigi nõudmisel Thirst Baris, ma polnud alguses väga IN aga pärast ei saanud jälle pidama. Tahtsin veel kauemaks jääda, aga suundusime umbes 1 ajal koju, sest Triinut ja Sandrit ootas Beyonce järgmisel päeval. Kuna mind ennast jäi see Beyonce asi ikka kummitama ja Triinu ütles ka, et pean ikka tulema, siis ei jäänud mul muud üle kui pühapäeval paar tundi enne kontserdit omale pilet osta ja järjekorda minna. Ausalt, ma ei kahetse sekundiks ka, et sinna läksin. See show, mida see naine korraldas jääb mulle eluks ajaks meelde, lõpus poetasime isegi Triinuga pisara. Peale masside liikumist metroo peale pidingi nendega hüvasti jätama ja meie nalju ja rõõmu täis nädalavahetus saigi otsa. Järgmisena näeme juba Eestis, loodan, et oktoobris või novembris. Ilmselgelt ma ei saa sellega kauem venitada, seda minu parim sõbranna ootab beebit ja ma lihtsalt ei suuda ära oodata, et teda näha saaksin (tähendab neid). Kuna kell on suht palju, siis selleks korraks tõmban otsad kokku ja järgmisel nädalal võib ka outfiti postitust ootama jääda. Niiet stay tuned! 

So how are you, babes? I will make a quick overview for you guys. It's already been a week since my Estonian buddies were here. Seriously I miss them because the weekend was so much fun. They arrived here Friday afternoon and left on Monday very early. So basically last Friday after I had my drinks with my co-workers at Kingston I headed home, got changed and ran towards Embankment. I was so excited to see them. Firstly we had a walk along the River Thames, I showed them The London Eye and Big Ben, sounds like tourists but we were. That's what I will always be in this city, never get tired of it. After that we headed to Soho to meet up with Laura and Elis(Laura's friend). We ate dinner at Nandos and after that, we somehow ended up in Thirst Bar. Basically, the whole night was a bit fuzzy if you know what I mean. I woke up with a massive headache on Saturday. But didn't mean that I will stay in bed, no way. I headed to the city after my beauty sleep and met up with Triinu and Sander. After our long day in the city, we ended up at Byron with Laura and Annu. Basically just ate good food, talked about life and had a blast! Again after our dinner we ended up in the Thirst Bar, I wasn't very obsessed with the idea but we still went there. I really had had too much to drink last night so it was enough for me. After a few dance and drinks, we headed home because Triinu and Sander went to Beyonce on Sunday. After I woke up I also decided to go and bought myself a ticket a couple of hours before the show. I seriously don't regret any minute or a penny that I wasted during the concert. Her show was just mind blowing and amazing, can't wait to go again. The artist who knows how to perform. I even had tears in my eyes at the end because she was so inspiring. After the concert, it was time to say goodbye and end our amazing weekend here in London. I can't wait to see them again, I think the next time is when I'm visiting Estonia, which will be in October or November if everything goes as I planned. But here you will never be sure what life brings so we will see. I just really want to see my best friend who is giving birth soon to her baby! ( Can't wait that moment)
Anyways because it's quite late and I need to wake up soon then bye-bye! I will be posting some outfit pictures next week, so stay tuned babes!



SHARE:

teisipäev, 5. juuli 2016

Stripy dungarees


Have you ever owned something so comfy that you could wear it 24/7? I think at the moment these culotte dungarees are my favorite piece of clothing in my closet. Not too tight and not too loose. We took those pictures yesterday after my Holo Swimwear event. I don't even know how I had the energy to go anywhere after work but somehow I did. This weekend got me exhausted but in a good way. Triinu and Sander were here and I spent most of my time with them, and with Beyonce. I bought my tickets on Sunday morning and don't regret any minute I spent there, this was one of the coolest things I've ever seen. The energy she puts into her shows and work is just amazing, such an inspiration. 
After the concert, it was so sad to say goodbye my weekend buddies! I miss you guys already, made me feel like home for a second. If you want to get an overview of Triinu's trip here then check out her youtube page to see her latest video. 
Anyways, this time, I don't have much time to chat here, just wanted to share some pictures. And I need to thank you for the letters and comments you gave me on my last post! 
Stay stylish and have a good week! Talk to you soon.

#BERGIESTYLE

Clothes Dungarees Zara/ Boots and Top H&M/ Bag Forever21







Enjoy xx
SHARE:

teisipäev, 28. juuni 2016

Elu ja olu Londonis #Londontimes


Teisipäeva õhtu ja mis saaks veelgi parem olla, kui üks hea blogipostitus. Otsustan seekord kirjutada ainult eesti keeles, et arutleda veidikene meie elu üle. Mis siiani on juhtunud ja mida me ausalt selle kõige kohta arvame või pigem, mida me oleme nüüd nelja kuu jooksul õppinud/aru saanud. Usun, et see huvitab mu eesti lugejaskonda rohkem kui siinseid või mujalt. Ma siiamaani armastan seda linna ja teen selgeks, et pole kordagi kahetsenud siia tulekut. Tõsi, ma olen siin eelnevalt enne kolimist käinud ja eks igal linnal on erinevad pooled. Seda "päris elu" sa ei koge siin väga palju, isegi kui terveks nädalaks või kaheks siia reisile tuled. Enamasti puudub kokkupuude igasuguste asjaajamiste, kohalikega suhtlemise ja muu tavaeluga. Turistina sa pigem laristad raha, shoppad, ööbid kesklinna piirkonnas ja naudid täielrinnal seda hullu ööelu, mida London sulle 24/7 pakub. 
Esimese paari päeva jooksul sai meile juba selgeks, et britid ajavad oma asju ikka hoopis teistmoodi kui eestlased. Meie põhitegevuseks on saanud ootamine, mis puudutab meie igat elu olukorda. Kõigepealt sa ootad oma reisi, et siia jõuda, millele järgneb pangakonto avamine ja kindlustusnumbri tegemine. Need ei käi sugugi lihtsalt nagu te mu eelnevatest postitustest olete lugenud. Muudkui ootad oma kokkusaamisi, samal ajal kandideerides reaalselt 100'sse erinevasse kohta (ma ei tee selle numrbiga isegi nalja). Sa ei saa kohe kindlasti oma esimese korraga pangakontot avatud, sest alati on mingi probleem ja teatud dokument puudu. Mina käisin kaks korda, mõni on käinud kolm ja ega nad mulle seda teise korragagi teha ei tahtnud, sest minu "proof of address" polnud neile piisav. Sellepeale ma aga tõstsin kõva häält ja lõin rusikaga lauale, öeldes, et minu korterikaaslane sai selle sama paberiga . Siis joosti kohe manageri juurde, sest ega nad ise milleski ju kindlad ei ole. Õnneks peale seda läks hästi ja asi sai tehtud, aga see ka tänu sellele, et tegin ka kraaksuva suu lahti. Oleme õppinud enda asjade eest väga seisma, me ei pilguta enam kuskil silma kinni. Kuna meil alguses ei olnud just väga palju valikut kuhu tööle minna, siis esimese kuu töötasime hospitality agentuuris ( väga viisakas nimi selle kohta) või isegi kaks ja pool kui täpne olla. Ma võin käsi südamel tunnistada, et tegemist ei olnud lillepeoga. Seal töötades saime Lauraga aru nende töömentaliteedist, harjumustest ja isiksustest. Esiteks puudub igasugune juhtimisoskus, lisaks asjade korraldamine ja minu lemmik- common sense. Ma ei üldista britte, aga need kellega meie oleme kokku puutunud on ikka kõik ühe puuga löödud. Lisaks räägiti meile igast jutte kui laisad nad on ja muidugi ei uskunud me seda enne, kui nendega igapäevaselt koos hakkasime töötama. Praeguseks on kõik minu töökaaslased erinevatest riikidest ülemaailma ja võimalik, et 2% nendest on kohalikud, mul on tohutult tore tiim (töö-H&M Visual Merchandiser), kes actually tegutsevad ja on isiksustelt super lahedad inimesed. Me teeme Lauraga koguaeg nalja, et meie oma organiseerimis kogemustega võiksime nende manageride tööd päeva pealt ilma koolituseta üle võtta. Õnneks mina seal agentuuris enam ei käi ja loodan, et ei pea sinna elu sees enam tagasi minema. Kui me selle tööga alustasime, siis paar korda käis ikka mõttest läbi küll, et miks kurat ma siia tulin?! Hahah, aga eks sellised asjad ainult õpetavad ja panevad hindama elu hoopis teistmoodi. Muidugi me kohtasime ka väga palju toredaid inimesi selle aja jooksul, nagu ma ütlesin ma ei üldista. See paneb ka hindama erinevaid  karaktereid ja õpetab olema väga tolerantne teiste suhtes ja võimalik, et vahepeal seda "MINA ja minu tahtmised" veits tahaplaanile panema. On situatsioone, kus sa neelad oma egokese alla ja teed asju nii nagu vaja, hoiad oma suu kinni, sest see töö toob sulle raha lauale. Naljakas, aasta tagasi poleks eluski usuknud, et elu sellised hetked mu teele toob. 
Muidugi samal ajal kui oma uude kohta kolisime ja harjusime oma uue tööga, siis kandideerisime ikka edasi. Ma olen nii palju CV'sid saatnud, et mul varsti on okse juba sellest, samuti on käidud ikka mõnusalt intekatel ka. On tulnud jaatavaid vastuseid aga ka tohutult palju eitavaid. Alguses tõmbas see mul tuju veidikese alla, sest kuskilt ei paistnud seda õiget tulukest põlema minevat. Tulin ju siia siiski suurte lootustega, et "Ah seda sama tööd saab ikka teha, mis Eestis tegin ja siis vaatab edasi." Samuti on mulle väga paljusid intekaid lubatud, aga hiljem ära unustatud. Ütleme nii, et esimese kuu jooksul sai selgeks, et ega need asjad nii lihtsad ei ole ja Visual Merchandiseriks saada on mega raske. Üldiselt võttis terve see asi mul aega siis täpsemalt kolm kuud, kui sain rohelise tule sealt kust seda otsisin. Ja seda ka firmast, kus juba eelnevalt olen töötanud.  Mul ei ole midagi H&M'is töötamise vastu, vastupidi UK's on siin haigelt palju arenemisvõimalusi, mis on põhimõtteliselt piiritud. Kui ma ühel päeval styling manageriks saan, siis olen proud hahah :D. See firma lausa tahab ja sunnib sind siin edasi arenema, tööpakkumiste leht on koguaeg punane. Aga muidugi korralikuks miinuseks minu puhul on see, et pean vähemalt aastakse siin riigis sellel alal töötama, kui kuskile kõrgemale kandideerida saan. Visu koha sain ka läbi korraliku jamamise. Alguses viisin oma CV Regent Streeti HM'i , kuhu sain siis 30h Sales Advisoriks. Õnneks olin ennem seda ka kandideerinud online's Visuks, millele mulle vastust ei tulnud ja sellepärast võtsin SA kohta rõõmuga vastu, sest see tähendas agency hospitality tööst pääsemist. Check! Kui olin Regent Streetis oma lepingu allkirjastanud, siis öeldi mulle, et pean ootama pool aastat enne kui kuskile kandideerida saan, kuna need on UK reeglid. Jälle olin omadega ummikus, sest ilmselgelt olid mul plaanid, et kui mind sinna tööle võetakse, siis saan kindlasti koheselt kuskile edasi liikuda. Ilmselgelt mitte, aga ma leppisin oma saatusega, sest see oli igaljuhul parem kui mu eelnev töö. Läks siis kuukene mööda, kui mulle tuli peakontorist kõne, et mind tahetakse visu intekale. Sellepeale tegin ma suured silmad ja mõtlesin, et kuidas see nüüd võimalik on. Aga nagu ma eelnevalt kirjutasin olin millalgi enne Regent Streetis tööle hakkamist kandideerinud online's. Sellega aga tegelevad täiesti teised inimesed ja ilmselgelt omavaheline suhtlus on siin 0 ja kellegil polnud aimugi, et ma selles firmas juba tööl olen. Seadsin siis mina oma sammud intekale, mis muidugi läks super hästi ja juba paari päeva pärast anti mulle teada, et alustan tööd järgmisel nädalal. Sellepeale tegi mu osakonnajuhataja imestunud näo ja tal ei jäänud muud üle kui, mul minna lasta( oli veits solvunud, et ma üldse sinna intekale läksin). Tegelik põhjus oli siiski selles, miks mulle alguses öeldi, et ma kandideerida ei saa, et mind ju just võeti tööle ja siis nemad peaksid hakkama uut inimest otsima. Selle põhjuse sain ka teada põhimõtteliselt viimasel päeval. Alati kui ma midagi selle kohta küsisin, siis sain vastuseks sellise korraliku häma ja teadmatuse. Korralik nali on veel see, et pean uuesti läbima Visual Merchandiseri koolituse. Kui ma seda kuulsin, siis hoidsin kahe käega jälle peast kinni, aga ega muud üle ei jäänud, kui nõustuda. Tere tulemast UK'sse on selle nimi, niiet hetkel mööduvad mu päevad tööl lihtsalt igavledes, sest teised õpivad seda, mis ma juba HM'is kaks aastat olin teinud ja mina kuulan( kordamine on tarkuse ema, niiet let it be). Vähemalt tiim ja mu treener on mega ägedad!-Check!
Võin teile ka ülevaate teha meie fantastilisest korterist, kus elame siis hetkel viiekesi. Mina ja Laura sheerime tuba, mille peale kõik küsivad, et kas me üksteisele ajudele ei käi, aga kuna me pole 18 aasta jooksul kordagi tülitsenud, siis on selle vastus ei.  Küll aga, võin teile rääkida vahvaid lugusid nendest inimestest kellega me siin koos oleme elanud. Hetkel oleme meie Lauraga siin kõige kauem olnud (uskuge, ootan seda päeva, mil saame kolida). Kui alustasime, siis oli siin üks inglise keelt mitte kõnelev noormees Türgist, kes ei osanud enda järelt koristada, siis kaks tüdrukut vist Ukrainast kui ma ei eksi( tundus, et nad tegid päevad läbi mingeid aineid)  ja üks vahva Itaalia kutt, kellega me suhtlesime päris palju. Hiljuti kolis siia aga Daniel Saksamaalt, kellega mina saan väga hästi läbi ja meie huumorisoon klapib. Laurale käib ta pigem närvidele, sest ta on all over the place ja talle meeldib ilma koputamata meile tuppa astuda ja väga kahemõttelisi nalju teha. Teine huvitav sell on Tim, ma ei teagi kuidas nüüd teda teile kirjeldada, võtame selle kokku nii- tegelikult südames väga hea ja tore inimene, kes meile koguaeg kooke küpsetab, AGA...seal on alati aga. Ta suitsetab vähemalt 7x päevas kanepit, kuulab hommikust õhtuni köögis keskmiselt valjemalt Rock muusikat( mida peab ka kõva häälega kaasa laulma) ja üleüldiselt on hüperaktiivne.  On olnud rohkem kui üks hommik kui ma tema tantsu ja tralli peale silmad lahti teen ja mõtlen, et mingi terrorirünnak on kuskil, siis aga tuleb meelde, et see ju meie oma Tim. Ühesõnaga huumor! Kolmandaks isikuks on vist kõige normaalsem Hiki Uus-Meremaalt, ei jutusta väga palju ja üleüldiselt istub oma toas. 
Ma pole kordagi teile nii täpset ülevaadet meie elust siin teinud, aga usun, et teil on suht lõbus seda lugeda, mul endalgi tuleb naer peale kui kõigele sellele mõtlen, mis siin juhtunud on. 
Õnneks me pole nii palju kodus, et neid koguaeg näeksime. Ma vahel ei näe Lauratki mitu päeva, sest me töötame nii erinevatel aegadel. Samuti võtab siin ühest punktist teise jõudmine palju, palju rohkem aega. Mina lähen näiteks praegu tööle 1,5h ja tagasi tulen sama kaua, kuid ma võtan seda siin kui normaalset elu osa...pole kordagi mõelnud, et issand kui kaugel. Vahepeal tuleb see väikse Eesti igatsus peale, kus kõik on käe ja jala juures, suurt millegi pärast muretsema ei pea ja kui aus olla, siis elu on paganama lihtne. Isegi, kui sina seal teisel pool ekraani mu postitust loed ja mõtled, et ma olen hulluks läinud, et seda räägin, siis uskuge see on tõsi. Ma ei saanud sellest aru, kui ise Eestis olin, sest sealsed probleemid tundusid nii tähtsad aga ausalt öeldes, need polnud isegi probleemid nendega võrreldes, mis meil siin vahepeal on. Paljusid kindlasti huvitab ka rahaline pool, kuidas sellega hakkama saab. Käsi südamel, et miljoneid meil veel aknast sisse ei lenda, aga tuleme hetkel normaalselt ots-otsaga kokku. Ütleme nii, et loodetavasti uue tööga saab nüüd raha säästma hakata, nagu ma vist üle eelmises postituses mainisin.  Algus ei olegi maasikad ja vahukoor, aga hullem on kindlasti möödas ja nüüd näen juba midagi tekkimas. Sama on ka sõpradega, õnneks on neid hakanud juurde tulema, nagu te teate ma armastan oma sõpru ja olen seltskonna inimene. Igatsen oma eesti kallasid koguaeg ja ei suuda ära oodata, millal esimese visiidi teha saan. Inimeste arv kellega me siin räägime ja suhtleme on tohtult palju, aga enamikke sa ei näe enam kunagi. Õigete inimeste n.ö ülesse leidamine on raske. Olen seda väga palju rõhutanud, kuidas kedagi väga ei huvita, kes sa oled ja kuidas sul läheb. Pead õppima enda eest seisma, kui midagi väga tahad ja ennast sõna otseses mõttes läbi suruma. 
Üks asi mida ma Londoni puhul armastan on selle linna meelelahutus! Selles ei pea kunagi pettuma ja oma meelt me lahutame siin vahepeal isegi liiga tihti. Alustades minu lemmik high-end klubidest ja lõpetades Laura lemmikute Shorditchi klubide/pubidega. Kui me muidu oleme sarnased, siis meie peomaitsed lähevad ikka väga erinevatesse suundadesse. Tegelikut see on hea, sest siis me veame üksteist erinevatesse kohtadesse, sest hetkel oleme käinud väljas kahekesi või siis oma promootoritest semudega, keda on rohkem kui üks hahaha. Kes mind snapchatis jälgib, siis on saanud meie nädalavahetustest ikka korralikud ülevaated, mis ja kus me käime. 
Kui kellegil on küsimusi või tahate millegi kohta täpsemalt kuulda, siis kindlasti kirjutage mulle. Endiselt panen teile südamele, et kui teil on tekkinud hinges kasvõi sekundiks mõte, et tahaksite oma elu muuta ja kuskile kolida, siis palun ärge jätke seda ainult mõtteks! Tehke ära, broneerige kohe oma pilet ja hakake seda seiklust planeerima, uskuge mind, et at the end of the day on see siiski parim otsus teie elus! Või võimalik, et asi on minus, ma tõsiselt usun sellesse, mida ma teen ja nendesse otsustesse, mida ma langetan. Usun, et kõik asjad lähevad nii nagu nad peavad minema ja elu saadab meile pidevalt märke, millest peame lihtsalt kinni haarama. Soovin teile mõnnat nädala jätku ja olge ikka beliverid edasi!
Positiivne Birxu UK'st ;) 

Saadan päikest siit vihma käest! Jehhuuu




Enjoy xx



SHARE:
© Express yourself in your own way | All rights reserved.
Blogger Template Created by pipdig